Kana-klimbisupp pole mingi tavaline supp! See on parasjagu keeruline ja omajagu aeganõudev leemeke. Aga mis peamine, see on üks maailma parim supp!
Kuna õpetaja Martiina jäi ootamatult haigeks, oli eile tunnis askeldamist ja sagimist nii palju, et polnud mahti fotoaparaati riiulilt haarata. Nii jäigi jäädvustamata kaks potitäit mmm... kui maitsvat suppi ja vahva välimusega ahjusoojad kakukesed, mida supi kõrvale valmistasime. Üksmeelselt otsustati, et kakukesed tuleb magusad teha, mis sest, et neid soolase supi kõrvale pakutakse :)
Moodustasime kaks meeskonda ja mõlemad valmistasid endale potitäie kanasuppi ja plaaditäie kakukesi. Oli tunda väikest võistlusmomenti - kelle kakukesed on kohevamad, kelle klimbid on soolasemad. Aga nagu juba eelmises tunnis, tuli seegi kord tõdeda, et noored kokad on osavamad ja targemad, kui me arvasime ja loota julgesime. Mõlema meeskonnna supid olid supermaitsvad ja kakukesed mõnusad! Ja nagu ühest suust kinnitati, et isetehtud kanasupp on sada korda parem, kui koolis pakutav. Seda oli ühest küljest väga tore kuulda, aga teisest küljest natuke kurb ka. Peaksime vist mõned kokatädid enda juurde õppima kutsuma. Küll siis lapsed juhendavad, kuidas head suppi keeta!
Noored kokad said seekord teada, mida teha siis, kui porgandi-kartuli hakkimise kõrvalt ununeb potis keevalt lihalt vaht koorimata. Ja-jaa, tegijatel juhtub nii mõndagi!
Eilse tunni retseptide aluseks olid need Nami-Nami retseptid - kana-klimbisupp ja kakukesed.
Järgmises kokakooli tunnis paneme miksrid surisema, ahju huugama ja sööjad mõmisema - teeme rullbiskviiti!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar